Kunstlik viljastamine on kehasisene või –väline meditsiiniline protseduur, mille käigus:

1) kutsutakse kunstlikult esile mehe seemneraku tungimine naise munarakku;
2) sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku;
3) naisele kantakse üle kehaväliselt viljastatud munarakk.

Kehavälist ehk kunstlikku viljastamist kasutati algselt munajuhade haigust põdevate naiste ja ebaselge naisepoolse viljatuse raviks. Nüüdseks on kasutusala laiendatud ka mehepoolse ja mõlemapoolse ebaselge põhjusega viljatutele paaridele.

Kunstlik viljastamise meetodite abil on võimalik naise munarakku viljastada, kui on kasutada üle 20 000 liikuva seemneraku.

Intrateriinne inseminatsioon (IUI)

IUI protseduur on võimalik nii loomuliku menstruaaltsükli jooksul kui ka stimuleeritud ovulatsiooniga kombineerides. Viimasel juhul on rasestumise tõenäosus mõnevõrra suurem.

Protseduuri käigus süstitakse eelneval seemnevedeliku töötlusel eraldatud parima kvaliteediga seemnerakud peene kateetri abil emakaõõnde.Sperma patoloogia korral on rasestumise tõenäosus IUI protseduuriga madal. Ka on üle 35. aastastel naistel IUI õnnestumise tõenäosus väga madal ja soovitatav valik on kehaväline viljastamine.

IUI edukus sõltub naise vanusest, ovulatsiooni stimulatsiooni tüübist, eelnevast lastetuse kestusest, sperma kvaliteedist ja teistest riskifaktoritest. 3 IUI tsükli rasestumise tõenäosus on 15% tsükli kohta.

Küsi arstilt abi

Munaraku kehaväline viljastamine (IVF)

IVF protseduuri peamised näidustused on munajuhade puudumise, sulguse või talitlushäirega seotud haigused. Samuti kasutatakse IVF protseduuri sperma patoloogia, ovulatsioonihäirete ja ebaselge põhjusega lastetuse korral. I

VF protseduur on võimalik nii loomuliku menstruaaltsükli jooksul kui ka stimuleeritud ovulatsiooniga kombineerides. Viimasel juhul on rasestumise tõenäosus mõnevõrra suurem.

Protseduuri käigus punkteeritakse esmalt ultraheli kontrolli all tupe kaudu naise munasarju ja kogutakse valminud munarakud. Seejärel viiakse munarakk katseklaasis kokku spermatosoididega ja toimub munaraku kehaväline viljastumine.

Viljastatud munarakust arenenud embrüo siiratakse mõni päev hiljem emakasse.

Kui IVF tulemusena saadakse rohkem embrüoid kui esmaseks siirdamiseks vajalik, säilitatakse ülejäänud embrüod külmutatult ja vajadusel saab neid kasutada hilisemateks siirdamisteks.

IVF edukus sõltub naise vanusest, ovulatsiooni stimulatsiooni tüübist, eelnevast lastetuse kestusest, sperma kvaliteedist ja teistest riskifaktoritest. 3 IVF tsükli rasestumise tõenäosus on 25-35% tsükli kohta.

Küsi arstilt abi

Raske spermapatoloogia korral kasutatakse ka protseduuri, mille korral süstitakse seemnerakk otse munarakku. Seda meetodit nimetatakse ICSI-ks.

Juhtudel, kui naisepoolne viljatus on tingitud ovulatsiooni häiretest, on võimalik kasutada doonormunarakku ning arenenud embrüo siirdatakse hiljem naise organismi.

Juhtudel, kui mehepoolne viljatus on tingitud spermatogeneesi puudumisest munandis, on võimalik kasutada doonorspermat. Spermadoonorlust reguleerivad seadused. Täpsemat informatsiooni doonorluse kohta küsi oma raviarstilt.