Naiste reproduktiivorganite anatoomia

Naisel eristatakse väliseid (suured ja väikesed häbememokad, kliitor, vestibulaarnäärmed) ja seesmiseid (tupp, emakas, munajuhad, munasarjad) suguelundeid.

MUNASARJAD on kõhuõõnes asuvad paarisorganid, millel on kaks naise normaalse viljakuse jaoks väga olulist ülesannet:

1) naissuguhormoonide tootmine;
2) munarakkude tsükliline vabastamine.

Munasari on munarakkude valmimise eest vastutav organ, mille vasteks mehel on munand. Nagu munandeid, on ka munasarju kaks. Erinevalt munandist ei toimu munasarjas elu jooksul sugurakkude paljunemist, see leiab aset juba enne tütarlapse sündi. Munarakud on munasarjades ”ooteasendis”, koos puberteedi saabumisega algavad ovulatsioonid ehk munarakkude vallandumine munasarjadest.

Tütarlapse sünnihetkel on tal munarakke palju, kuni mitu miljonit. Enamus munarakkudest ei jõua kunagi ovulatsioonini, suguküpsuse saabudes on neid järgi ca 400 000, naise reproduktiivse perioodi vältel jõuab ta “ära kasutada” kõigest ühe raku tuhandest.

Lisaks munarakkude tsüklilisele vabastamisele toodavad munasarjad ka naissuguhormoone - östrogeene ja gestageene.

 

Munajuha on torujas organ, mille kaudu liigub munarakk emakasse. Ovuleerunud munarakk satub esmalt kõhuõõnde, munajuha ülesanne on munarakk üles leida ja perioodiliste kokkutõmmete abil emakasse suunata. Munaraku viljastumine leiab aset juba munajuhas. Tänu liikumisvõimele on seemnerakud suutelised munarakule vastu ujuma, orienteerudes seejuures tõenäoliselt munaraku poolt saadetavate signaalide alusel. Ka emaka kokkutõmbed toetavad sperma transporti munajuhasse. Munaraku viljastumisega munajuhas (teekonnal emakasse) on seletatav emakaväliste raseduste tekkimine.

Emakas on lihaseline õõneselund, mis on seestpoolt vooderdatud limaskesta ehk endomeetriumiga. Endomeetriumi kasv ja selle näärmete talitlus on otseses sõltuvuses organismi naissuguhormoonide tasemest. Emaka limaskestaga toimuvad muutused kajastuvad mentruaaltsüklitena.

Küsi arstilt abi