
Ajuripatsi alatalituse põhjuseks võivad olla aju kasvajad või infarktid ning ka mitmed meditsiinilised põhjused (kirurgiline või kiiritusravi). Enamasti on hüpotalamuse või hüprofüüsi alatalitlus siiski seotud nende organite arenguhäiretega.
Kui ajuripatsi alatalitlus tekib enne puberteeti, on tähtsaimaks kliiniliseks avaldumisvormiks neerupealise ja kilpnäärme puudulikkusest tingitud kasvupeetus. Täiseas mehel tekkiva hüpogonadismi põhjus on tavaliselt ajuripatsi kasvaja. Libiido langus, impotentsus ja spermatogeneesi langus võivad avalduda aastaid enne kasvaja sümptomeid (peavalu, nägemishäired või kilpnäärme/neerupealise hormooni puudulikkus).
Hüperprolaktineemia võib põhjustada nii viljatust kui seksuaalhäireid. Prolaktiini tootvad kasvajad – mikroadenoomid (läbimõõduga <10 mm) ja makroadenoomid – võivad mõjutada spermatogeneesi ja põhjustada libiido langust, impotentsust, galaktorröad ning rindade suurenemist. Prolaktiini taseme tõusuga patsientidel kaasub enamasti madal testosterooni tase veres..
Umbes 80% meestest, kellel on hemokromatoos, esineb munandite alatalitlust. Hüpogonadism on hemokromatoosi puhul seotud raua ladestumisega maksa, ajuripatsi piirkonda ja munanditesse.
Maksatrirroos toob enamasti kaasa östrogeenide tasemega tõusu mehe organismis. Östrogeenid päsivad gonadotropiinide eritumise ajuripatsis, millega sekundaarselt kaasneb munandite alatalitlus.
Ka androgeenide liig, mis on enamasti tingitud kaasasündinud adrenaalsest hüperplaasiast, adrenokortikaalsest kasvajast või munandikasvajast, võib organismis negatiivse tagasiside kaudu pühjustada spermatogeneesi häireid.
Neerupuudulikkus ja selle tagajärjel tekkiv ureemia on seotud libiido languse, impotentsuse, spermatogeneesi häirete ja günekomastiaga.
Spermatogeneesi võivad mõjutada kilpnäärme haiguseid. Kilpnäärme üle- ja alatalitlus mõjutavad nii ajuripatsi kui ka munandite funktsiooni.
Krüptorhism ehk munandi laskumishäire on sage arengudefekt, mis esineb umbes 1% täiskasvanud meestest. Laskumata munandi koe struktuur kahjustub juba varases lapseeas.
Kuigi munandi rekonstruktiivsed operatsioonid lapsepõlves vähendavad hilisemaid riske, ei taga see siiski normaalset munandi arengut täiskasvanuna, lisaks on krüptorhismi korral suurenenud munandi kasvaja tekke risk. Munandi laskumishäiret esineb rohkem enneaegsetel vastsündinutel, samuti on haiguse esinemine seotud ema riskikäitumisega raseduse ajal.
Umbes 15-25% meestest tekib mumpsi põdemisel kaasuvalt ORHIIT ehk munandipõletik, mis on enamasti ühepoolne, kuid 10% juhtudest võib olla ka kahepoolne. Mumpsi järgne munandiatroofia võib välja kujuneda 1-6 kuu jooksul peale haigust. Spermatogeneesi häirumisele on ohtlikumad mumpsorhiidid, mis tekivad puberteedieas või hilisematel eluetappidel.
Munandi veenilaiend ehk varikotseele on üks olulisemaid viljatuse riskifakoreid, esinedes üldpopulatsioonis umbes 15% meestest. Veenilaiend põhjustab puudulikest veeniklappidest tingitud vere tagasivoolu munandiveenis, jääkainete transpordi- ja munandi temperatuurihäireid. Suurem osa (>90%) varikotseeledest tekib vasemal poolel.
Selgitamaks spermatogeneesi häireid varikotseele puhul, on välja pakutud järgmisi teooriaid:
Kaasasündinud häired seemnerakkude transpordil on tingitud mehe suguteede teatud piirkondade osalisest või täielikust puudumisest. Näiteks tsüstilise fibroosi korral esineb meestel sageli munandimanuse, seemneväädi ja seemnepõiekeste kaasasündinud alaareng, mis toob enamasti kaasa spermatogeneesi häired.
Omandatud häired spermide transpordil on tavaliselt tingitud suguteede infektsioonidest või operatiivsest tegevusest genitaalpiirkonnas.
Spermatosoidide liikuvust võivad kahjustada eelkõige põletikud. Ka sugulisel teel levivad bakterid (klamüüdia, ureaplasma) võivad põhjustada spermide liikuvuse langust ja funktsioonihäireid.
Sperma antikehad võivad olla viljatuse kaasuvaks põhjuseks umbes 3-7% viljatutest meestest.
Ravimid ja kokkupuude kiiritusega võivad mõjutada spermatogeneesi. Isegi väikese kiiritusannuse saanud meestel võib normaalse spermatogeneesi taastumine võtta 2-3 aastat.
Narkootiliste ainete (marihuaana, heroiin ja metadoon) kasutamine on seotud meessuhuhormooni düsbalansi ja spermatogeneesi häiretega. Ka sportlaste poolt kasutatavad anaboolsed steroidid võivad põhjustada viljakusnäitajate langust.
Elustiil kui meeste viljakuse langetaja
Genitaalpiirkonna operatsioon võib tekitada iatrogeenseid vigastusi, mis kahjustavad munandite verevarustust või seemneväädi funktsionaalsust.
Umbes 25% viljakusprobleemidega meestest esineb idiopaatiline ehk teadmata põhjusega viljatus.