Meeste viljatuse diagnoosimine

Meeste viljatuse diagnoosimine on mitmeetapiline tegevus.

Diagnoosimist alustab arst küsimustega sinu praeguste kaebuste ja varasemate terviseprobleemide kohta, vajadusel täidad viljatuse kohta koostatud küsimustikke ning seejärel toimub läbivaatus, mille käigus kontrollitakse organismi üldist ning reproduktiivorganite seisundit.

Läbivaatusel kontrollib arst suguelundite arengut ja muutusi, vajadusel või kaebuste korral ka muid organeid.

Spermatogeneesi hindamiseks tuleb meestel anda spermaanalüüs. Viljakusprobleemidega meestel tuleks kolme kuulise vahega anda vähemalt 2 spermaanalüüsi. Spermaanalüüsis hinnatakse sperma mahtu, spermatosoidide kontsentratsiooni, liikuvust, seemne- ja põletikurakkude arvu spermas, lisaks mitmeid funktsionaalseid seemnevedeliku parameetreid.

Spermaproovi on soovitav anda masturbatsiooni teel. Eelnevalt on soovitatav seksuaalelu paus kolm kuni kuus päeva, seksuaalelust hoidumise perioodi pikkus on oluline spermaanalüüsi tulemuste varieeruvuse põhjus.

Suurema osa seemnevedeliku mahust moodustavad seemnepõiekeste ja eesnäärme sekreet. Seemnepõiekesed lisavad fruktoosi, eesnääre tsinki, fosfolipiide, spermiini ja fosfataasi. Ejakulaadi esimene osa sisaldab tavaliselt kõige rohkem spermeja suuremat osa eesnäärme sekreetidest, samas kui teine osa koosneb valdavalt seemnepõiekeste sekreetidest ja sisaldab vähem seemnerakke.

Spermatogenees

Meestearsti juures teostatakse viljatuse puhul ka vereanalüüsid suguhormoonide hindamiseks. Suguhormoonide ööpäevase kõikumise tõttu on soovitatav vereanalüüsid teostada hommikul.

Suguhormoonide tase ja regulatsioon

Geneetilised uuringud peaks teostama meestel, kelle seemnevedelikus on alla 5 miljoni spermi  ühe milliliitri kohta. Geneetiliste uuringute vajaduse otsustab meestearst.

Geneetilised uuringud

Ultraheli uuringu abil saab vajadusel selgitada eesnäärme, seemnepõiekeste ja munandite patoloogiaid.

Meestel, kelle seemnevedelikus ei ole spermatosoide, teostatatakse munandi funktsiooni täpsustamiseks histoloogiline uuring ehk biopsia. Biopsial saadava vastuse abil on võimalik kaaluda edasisi ravivalikuid.

Enne biopsia kasuks otsustamist peaks azoospermia olema kinnitatud vähemalt kahel spermaanalüüsil.

Küsi arstilt abi