Pilt:strongmarriagenow.com

Olulisimaks kohanemise eesmärgiks on üksteisemõistmises süvendamine. Kuidas teineteisega rääkida? Kuidas lahendada konflikte?

Kui paar ei tülitse, jäetakse mõned asjad välja ütlemata; see on ohtlik, kuna aastate jooksul koguneb väljaütlemata asju väga palju ning ükskord katkeb kannatus ikkagi. Järgneb agressioon ja see on destruktiivne.

Konstruktiivse konfliktilahendamise reeglid
Igas peres tuleb konflikte ette, sest koos elavad kaks erinevat inimest. Erimeelsusi varjata pole mõtet. Mida rohkem noorpaar tülitsesb, seda paremini kohanetakse omavahel.
1.  Eriarvamused tuleb kõne alla võtta võimalikult vahetult peale ilmnemist, mitte edasi lükata. Muidu jääb probleem “tuha alla hõõguma”.
2.  Omavaheline arusaamatus on klaarimiseks ainult kahele, tunnistajaid pole vaja.
3.  Omavahelisse arveteklaarimisse ei tõmmata kolmandaid isikuid (nt. “Su ema oli juba niisugune ja naasugune!”).
4.  Ükskõik millist argumenti oma seisukoha kaitseks ei esitata, ainus õige viis selle tegemiseks on mina-vormis. Muidu on oht, et väide hakkab sisaldama süüdistust ning partner läheb selle peale kaitsesse ega kuula enam teist ära.
5.  Oma argumendid läbi mõelda ja esitada võimalikult selges vormis, realistlikult. Mitte libiseda umbmäärasusse.
6.  Et teineteist paremini mõista, on hea kasutada peegeldavat kuulamist – oma sõnadega teise öeldud mõtte ümbersõnastamist. See võimaldab argumente täpsustada.
7.  Mistahes rahulolematuse puhul partneri käitumise vastu ei tohi unustada tema häid külgi.
8.  Kunagi ei tohi vastast alatute võtetega rünnata. Vähem lähedased inimesed lähtuvad sellest printsiibist palju rohkem. Perekonnaringis tekib kergemini oht läheneda keelatud alale. Sageli ei suudeta enesekaitseks vältida teise ründamist ning selleks kasutatakse “raskerelvi”. Lähisuhetes teeb selle võimalikuks üksteise nõrkade kohtade hea tundmine.
9.  Huumor aitab konflikti lahendada.
10.  Oskus tüli lõpetada. Erinevad variandid:
a)  ei leita lahendust. Mõlemad pooled on selgelt erinevatel seisukohtadel. Võimalik on kokku leppida, et seda teemat ei käsitleta enam edaspidi.
b)  tuleb aktsepteerida ühe poole seisukohta – kui ühe poole argumendid on ümberlükkamatud. Võib juhtuda, et teine pool võtab seisukoha küll ratsionaalselt omaks, kuid sisemiselt (emotsionaalselt) ei nõustu, tunneb end halvasti.
c)  kompromiss. Väga hea tulemus. Leitakse vahepealne variant; sellest võidavd mõlemad osapooled ja nendevaheline suhe samuti.

Kui elatakse enda sisse, sümptomid… / Suhtesiim

I Mõned inimesed ei suuda vaielda. Väldivad konflikti (nt. enda tagasihoidmisest tuleneva stressi maandamiseks söövad midagi head).

II Masendus, depressioon.

III Tüdimus, lõpmatu väsimus.

IV Somatiseerimine. Tülide vältimine toob kaasa somaatilised probleemid, tavaliselt pea- ja kõhuvalud.

V Ignoreerimine. Inimene ootab, et teine saab ise aru, mis tal viga on.

Tegelikkuses ei saa keegi teise inimese sisse näha, ei ole mõtet seda eeldada – lähedusest hoolimata on tegemist kahe erineva inimesega. Ignoreerimine on julm võte, sest selle taga on seisukoht: “Sind ei ole minu jaoks olemas.”

VI Passiivne agressiivsus. Iroonia, sarkasm. Nende haavav jõud on väga suur. Passiivse agressiooni vastu ei ole lihtne saada, sest otsest agressiooni ei esine ja pretensioonideks ei ole justkui põhjust.

VII Huumor, kogu aeg tehakse lolli nalja, ei võeta ühtki olukorda tõsiselt. See on naljakas ainult ühele poolele.

VIII Sabotaazh. Partneri või ühiste tegevuste, ideede läbikukutamine. (Nt. ei salli partneri harrastust, sallimatus kantakse üle esemetele, mis sellega seonduvad.) Rahulolematust näidatakse ainult pealiskaudsete asjade puhul välja, selle taga sügavad probleemid, mida ei osata või ei taheta väljendada.

Paarisuhe on jõuetu, kui ei osata enam midagi rääkida.

Suhete teemal vaata lisa blogist Suhtesiim, mis on mõeldud meestele, kes tahaksid ennast ja oma naist paremini mõista ning elada seeläbi täisväärtuslikumat elu. 

Allikas: http://lizard.artun.ee/~teele/pere.html