By: inimene.ee

12. mai 2009

Emakakaelavähk ohustab kõiki naisi

emakakaelavähk

Pilt:Internet

Naised on perekonna tervise valvurid, kes usinalt jälgivad oma pereliikmeid ja reageerivad ohumärkidele.

Nii peabki olema. Samas ei tohiks ükski naine, olgu tal siis perekond või mitte, oma tervist unarusse jätta.

Naise tervise üks hullemaid laastajaid on HPV-st põhjustatud emakakaelavähi-eelsed seisundid ja emakakaelavähk, enamik meist nakatub oma elus vähemalt korra seda vähki põhjustava inimese papilloomiviirusega (HPV). SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloogiaosakonna ülemarst Kersti Kukk juhib tähelepanu kurvale statistikale: igal aastal avastatakse Eestis 143–190 uut raskekujulist vähi esmajuhtu ja 23–48 algstaadiumis limaskestasisest nn pindmist vähki. Aastas sureb selle haiguse tagajärjel umbes 70 naist. Emakakaelavähi esinemise sagedus aga aina kasvab.

Millest vähk tekib?

Emakakaelavähk on sagedane naise tervist ohustav pahaloomuline kasvaja, mille kõige olulisem riskifaktor on nakatumine inimese papilloomiviirusega (HPV). HPVga nakatumine on levinud igas vanuserühmas, kuigi suuremasse riskirühma kuuluvad noored naised. Viirusnakkusel ei ole kindlaid haigussümptomeid. Kui kaebused tekivad, on meil tegemist juba emakakaela koeliste muutustega, mis vajavad ravi. Nakkuse avastamiseks tehakse günekoloogilise läbivaatuse käigus PAP-test – võetakse emakakaelalt proov ja otsitakse ebanormaalseid või muutunud kujuga rakke. Nende leidumisel määratakse ka HPV ja tehakse kolposkoopia.

Nakatumine toimub intiimsel kontaktil ega levi verega. Vähk areneb välja väga aeglaselt – selleks võib kuluda viis kuni kakskümmend viis aastat. Iga naine peaks käima üks kord aastas naistearsti juures, sest just günekoloogilise kontrolli käigus tuvastatakse vähile viitavad muutused emakakaelas.

Osal kõrge vähiriskiga HPVsse nakatunud naistel võib toimuda spontaanne tervenemine, kuna organismi immuunsüsteem hävitab viiruse. Teistel aga nii lihtsalt ei lähe – papilloomiviirus tekitab emakakaelale vähieelsed muutused (emakakaela düsplaasia), mis areneb edasi vähiks, kui õigeaegselt ravi ei saada.

Ka mehed on viirusekandjad

Ka mehed nakatuvad HPVga ja on viirusekandjad. Viirust on leitud nii mehe genitaalidelt kui ka kõhu- ja kubemepiirkonnast. Viiruse eest on kaitstud vaid tsölibaadis või monogaamses paarisuhtes elavad mehed; ka ümberlõikamine, mida küll meie kultuuris ei kasutata, aitab viiruse levikut piirata. Kahjuks ei ole kondoom nakkuse vältimiseks alati 100% tõhus, kuna viirus levib ka puutekontakti teel. Loomulikult kaitseb kondoom aga teiste sugulisel teel levivate haiguste eest.

Related News: